Tsitaadid teemal surm
Surm
Surm ees ja häving tema kannul!
(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)
Luigena las laulan enne surma.
(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)
Kui veider: hinge tuleläte
saab surnuks puhutud kui nõuab säte.
(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)
Ta ütles, et oli suremisega häbematult kaua aega veetnud, ent lootis, et talle andestatakse.
(Lausutud surivoodil, George Macaulay Trevelyan “History of England”, 1848)
Ei suutnud surra ta, kui haljendasid puud,
liig armas oli tal see aeg.
(“The Dying Child”, 1820)
(Jonathan Margolis “Cleese Encounters”)
Püüdsin nii väga kõike õigesti teha.
(Viimased sõnad)
Sa ära tapa; tarvis pole hoida
ka liiga agarasti hinge sees.
(“The Latest Decalogue”, 1862)
Pole mul siin plaanis juua ega magada, vaid kaduda nii kiiresti kui võimalik.
(“Surres öeldud sõnad”)
(“Jumalik komöödia: Põrgu”)