rooma riigimees
Elu ei ole midagi ilma sõpradeta.
Kaheldes jõuame tõeni.
Parem on, et inimesed küsivad, miks sul ei ole ausammast, kui et nad küsivad, miks sul on.
Õigusriigi alusteks on põhimõte, mille kohaselt kedagi ei kohelda ebaõiglaselt ja rahvast teenitakse hästi.
(“De Officiis”, 78 eKr)
Ükski inimene ei tohi unustada surma paratamatust ega kahelda selle saabumise võimalikkuses juba selsamal päeval.
(“De Senectute”, u 78 eKr)
On kahte sorti ilu: armsus ja väärikus. Armsust tuleks pidada naise ja väärikust mehe omaduseks.
Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda...
Kõhklus väljendab süütunnet isegi siis, kui tegu pole korda saadetud.
Kuidas külvad, nõnda lõikad.
Mida kõrgemal me seisame, seda tagasihoidlikumalt me peaksime käituma.
Kellelgi ei ole eales olnud sellist ebaõnne nagu minul ega kellelegi rohkem õigust soovida surma kui minul... Kirjutaksin sagedamini, kui kurvastus poleks mind kohtlaseks muutnud.
(Philip Matyszak ja Joanne Berry “Roomlaste elulood” Inglise keelest tõlkinud Ülla Jürviste lk 94)
Parem on ülekohut kannatada, kui teha.
