Tsitaadid teemal surm

Maailm algab uuesti iga sünniga, oli mu isal kombeks öelda. Ta unustas öelda, et iga surmaga see lõppeb.

(“Salajane käsikiri”, 2008)

Surm on inimloomuse privileeg
Ja elu ilma selleta pole elamist väärt.

(“The Fair Penitent”, 1703)

Parem unustada ja naeratada
kui mäletada ja kurvastada.

(“When I am Dead”)

Surra jõuab alati.

(“Lummav vabasurmasõit”, 1990)

Enamik inimesi kardavad nii kangesti suremist, et nad on hakanud kartma elamist.

(“Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga”, 2002)

Keda jumalad armastavad, see sureb noorelt.

(“Moyostikhoi”, u 300 eKr)