Tsitaadid teemal lahkumine

Lahkumisest, üksiolemise külmusest moodustub meie surm. Igat leppimise, soojuse ja sillaehitamise hetkest põimub igavene elu. Aga see on vägevam kui surm.

Pole mul siin plaanis juua ega magada, vaid kaduda nii kiiresti kui võimalik.

(“Surres öeldud sõnad”)

Mu tervis on hea, olen rahul kõigega, mis minu ümber on, ent võin sellegipoolest kinnitada, et olen valmis kõik maha jätma juba sel aastal, selsamal päeval ja tunnil.

(Kiri, 1816)

Meil lahkuda tuli,-
suu sõnatult tumm,
silma pisarais oli,
rind valusalt umb.
Kui kahvatand näoga
mind suudlesid veel,
see ennustas tõega
mul kurblikku teed.

(Hüvastijätt)

Pärast mitmete ohtude ja raskuste läbi kannatamist sain ma lõpuks tagasi meelerahu ning taipasin, et pean alatiseks poliitikaga hüvasti jätma.

(Philip Matyszak ja Joanne Berry “Roomlaste elulood” Inglise keelest tõlkinud Ülla Jürviste lk 103)