Tsitaadid teemal armastus

Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais.

Viimane kui üks vaba valik, mida te iial teete, kasvab välja kahest ainuvõimalikust mõttest: armastusmõttest ja hirmumõttest.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)

Sa kastad oma lille, et ta kauemini õitseks, miks ei kasta sa oma rõõmu ja armastust, et ta ei närtsiks juba järgmisel päeval? Miks oled avanud kõik oma südame uksed, et kurjus ja kahtlused jooksevad sinna nagu talvised tuisud sisse, aga usust ja lootusest pöörad näo kõrvale, nagu oleksid näinud mõnd inetust?

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.

(“Tõde ja õigus”, I osa, 1926)

Inimkonna ainukeseks probleemiks on armastuse puudus.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 2. raamat”)

Mitte miski ei muutu võõramaks, kui see, mida kunagi armastasid.

(“Triumfikaar”, 1946)