Paulo Coelho

Armastatakse sellepärast, et armastatakse. Armastus ei vaja põhjusi.

(“Alkeemik”, 1988)

Laps võib täiskasvanule õpetada kolme asja: olla ilma igasuguse põhjusetta õnnelik, olla koguaeg mingi asjaga ametis ja osata — kõigest jõust — nõuda seda, mida tahad.

(“Viies mägi”, 1996)

Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame.

Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.

(“Alkeemik”, 1988)

Unistada on mugav, niikaua kuni pole kohustust seda tegudesse panna.

(“Üksteist minutit”, 2003)

Mõned sünnivad siia ilma, et elule üksi vastu astuda. See pole hea ega halb, see on lihtsalt elu.

(“Üksteist minutit”, 2003)

Kui Eeva poleks õuna söönud, mida põnevat oleks siis nende miljardite aastate jooksul juhtunud?

(“Veronika otsustab surra”, 1998)