Luule
Alexander Pope (1688-1744)
inglise luuletaja
On luulekohtus kaalukausid õhus:seal tõde vaetaks kullagaja maiusrooga kiidukõrnetega.
(“The Dunciad”, 1728)
John Fowles (1926-2005)
inglise kirjanik
Maailma loomislugu on suur vale, kuid ühtlasi on see ka suur luule; ja kuue tuhande aastane üsk tundub palju soojem kui see, mis ulatub üle kahe tuhande miljoni aasta.
(“Prantsuse leitnandi tüdruk”, 1969)
Viktor Pelevin (1962-)
vene kirjanik
Ainus, mida nõutakse sellelt, kes on sulepea kätte võtnud ja paberilehe kohale kummardunud, on see, et ta rivistaks suure hulga oma hinges laialipillatud lukuauke ühte ritta sellisel moel, et läbi nende langeks äkki paberilehele päikesekiir.
(“Tšapajev ja Pustota”, 1996)
Thomas Beer (1889-1940)
ameerika kirjanik
Olen nõus ühe teie lugupeetud kriitikuga, et luuletajaid on rohkem ära rikkunud maitsekad külalistetoad kui räpase vaesuse nägemine.
(“The Mauve Decade”)
Samuel Taylor Coleridge (1722-1834)
Meie targad noored luuletajad peaksid meeles pidama minu lihtsaid definitsioone proosa ja luule kohta: proosa = sõnad parimas järjestuses; luule = parimad sõnad parimas järjestuses.
(Lauakõne, 1827)
Jeremy Bentham (1748-1832)
inglise filosoof
Proosa on see, kui kõik read peale viimase kirjutatakse lehe servani. Luule puhul jääb mõni rida lühemaks.
(Michael Packe “Life of John Stuart Mill”)
See kütkestavalt kiivakiskuv lõimon hullund proosa, mitte luulepõim.
Walter Savage Landor (1775-1864)
Teatud juhtudel kannatab proosa välja päris suurtes kogustes luulet, samas kui luule vajub kokku ja lämbub isegi mõõduka hulga proosa raskuse all.
(“Imaginary Conversations”, 1824)
Andrus Kivirähk (1970-)
eesti kirjanik
Pähe õpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.
(“Rehepapp”, 2000)