Tsitaadid teemal luule

Puu varjus, kaasas leivapäts
ja veinipudel, raamat värssidega
ja sina, laulmas minu kõrval rohtund aias,
mil nimeks Paradiis.

(“The Rubaiyat of Omar Khayyam”, 1859)

On mõnu luule loomevaevas,
mis teada vaid poeedile.

(“The Task II: The Timepiece”, 1785)

Olen nõus ühe teie lugupeetud kriitikuga, et luuletajaid on rohkem ära rikkunud maitsekad külalistetoad kui räpase vaesuse nägemine.

(“The Mauve Decade”)

Luuletaja saab inimeste üle võimu omada vaid siis, kui on ise inimlikum.

(Essee “Burns”)

Luulest on saanud metafooride kõrgem algebra.

(“The Dehumanization of Art”, 1925)

[Pope'i “Iliase” tõlke kohta] Väga ilus luuletus, härra Pope, aga see pole teps mitte Homeros.

(Arvatavasti)