(“Thoughts on Various Subjects”, 1727)
Kõige paremini maalib see, kes kõige paremini tunnetab.
(“Eloisa to Aberland”, 1717)
Olgu südametemurdja patune või pühak,
kui romantiliseks narrus läeb, ma maalin üha.
(“Moral Essays”, 1731-1735)
Blond kihar avab keisrikoja uksed
ja ilu lõksu seab ka ainsast juuksest.
(“The Rape of the Lock”, 1714)
Kaunitarid ilmaaegu pööritavad silmi:
võlud pilke püüavad, voorus võidab hingi.
(“The Rape of the Lock”, 1714)
(“Elegy to the Memory of an Unfortunate Lady”, 1717)
Las kirjutamist õpetab, kes parem teistest
ja kritiseerib vabalt see, kes ise meister
(“Essay on Criticism”, 1711)
On mõned huumori ja värssidega katsetanud,
seejärel teinud kriitikat ja lollustega lõpetanud.
(“Essay on Criticism”, 1711)