Inimene
George Orwell (1903-1950)
inglise romaanikirjanik ja kriitik
Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale.
(“Loomade farm”, 1945)
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)
proosa- ja näitekirjanik, esseist ja kultuurfilosoof
Üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elab nagu Vanapagan.
(“Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1939)
Rein Maran (1931-)
eesti filmioperaator ja -lavastaja
Aga meie ainukene võimalus siin maailmas üldse püsima jääda on õppida teisi eluvorme väärtustama. Ilma nendeta oleme absoluutselt kaitsetud, abitud ja mõttetud.
(“Ööbikut ei tohi reeta”, 2011)
Oli paratamatu, et üksik inimene ei muutnud ümbrust, vaid ümbrus pidi muutma üksiku inimese, kui see ei tahtnud hukkuda, paremal korral jääda üksinda.
(“Tõde ja õigus” III, 1931)
William Golding (1911-1993)
inglise kirjanik
/--/ inimesed pole kunagi päris need, kelleks sa neid pead.
(“Kärbeste Jumal”)
Erich Maria Remarque (1898-1970)
saksa kirjanik
Veider, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel. Ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud.
(“Triumfikaar”, 1946)
Rein Taagepera (1933-)
eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik
Ainus inimene, keda muuta saab, vaatab meile peeglist vastu.
“Inimene on vana alles siis, kui ta midagi ei tunne.”“Ei, kui ta enam ei armasta.”
Rästik salvab siis, kui teda ehmatatakse või kui ta jahti peab. Muidu ei ole mõtet, loodus on ratsionaalne, lõbu pärast tapab ainult inimene.
Galileo Galilei (1564-1642)
itaalia astronoom, filosoof ja füüsik
Ma ei ole kunagi kohanud nii väheste teadmistega inimest, et ma poleks temalt midagi õppida saanud.
Artur Alliksaar (1923-1966)
eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija
Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe. Enamasti lepime lähimaga. Enamasti lepime lühimaga. Enamasti lepime tühimaga.
(Luuletus: “Olematus võiks ju ka olemata olla”)
Arthur Schopenhauer (1788-1860)
saksa filosoof
Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal.
