Inimene
Arthur Schopenhauer (1788-1860)
saksa filosoof
Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast.
Victor Hugo (1802-1885)
prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja
Inimene hakkab langema, veereb allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku — ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega.
(“Hüljatud”, 1862)
Sass Henno (1982-)
eesti kirjanik
Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime.
(“Elu algab täna”, 2003)
George Orwell (1903-1950)
inglise romaanikirjanik ja kriitik
Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale.
(“Loomade farm”, 1945)
Rein Maran (1931-)
eesti filmioperaator ja -lavastaja
Rästik salvab siis, kui teda ehmatatakse või kui ta jahti peab. Muidu ei ole mõtet, loodus on ratsionaalne, lõbu pärast tapab ainult inimene.
(“Ööbikut ei tohi reeta”, 2011)
Charles de Gaulle (1890-1970)
prantsuse sõjaväelane ja riigimees
Kalmistud on täis asendamatuid inimesi
Albert Kivikas (1898-1978)
Tuleb ikka arvata enne inimestest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad.
(“Nimed marmortahvlil”, 1936)
Thomas Carlyle (1795-1881)
šoti ajaloolane ja kirjanik
Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi.
Anonüümne
Tegelikkuses valetame me endile rohkem, kui teistele inimestele.
Albert Camus (1913-1960)
alžeeria-prantsuse kirjanik ja filosoof, Katku autor
Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on.
(“Mässav inimene”, 1951)
Sokrates (u 469 eKr-u 399 eKr)
vanakreeka filosoof
On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga.
Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt.
