Tsitaadid teemal kirjandus

Eks ole tore oma nime näha trükis,
jääb raamatuks ka sisutühi trükis.

(“English Bards and Scotch Reviewers”, 1809)

Oskab nii reeglitele kui ka näidetele tuginedes tõestada, et proosa on luule ja luule kõigest proosa.

(“English Bards and Scotch Reviewers”, 1809)

“Vanad raamatud? Käi nendega kus kurat!” ütles Goby.
“Kõik värske olgu iga päev, nii jutt kui lobi.”
Eks Goby seadust looduski pea silmas,
sest iga hetk üks värske narr on ilmas.

(“The Devil's Dictionary”, 1906)

Järjekordne neetult paks raamat! Muudkui aga kribite kirjutada. Oh teid küll, härra Gibbon!

(Arvatavasti)

Meie targad noored luuletajad peaksid meeles pidama minu lihtsaid definitsioone proosa ja luule kohta: proosa = sõnad parimas järjestuses; luule = parimad sõnad parimas järjestuses.

(Lauakõne, 1827)

Teatud juhtudel kannatab proosa välja päris suurtes kogustes luulet, samas kui luule vajub kokku ja lämbub isegi mõõduka hulga proosa raskuse all.

(“Imaginary Conversations”, 1824)