Tsitaadid teemal kirjandus
Kirjandus
Autobiograafia on järjejuttu meenutav järelehüüe, millel puudub viimane jagu.
(“The Naked Civil Servant”, 1968)
“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?”
(“Alice Imedemaal”, 1865)
Lugemine on omaette kunst, nagu ka mõtlemine ja kirjutamine.
(“The Literacy Character”, 1795)
Nüüdsest on selge, kuivõrd sulg võib mõõgast julmem olla.
(“Anatomy of Melancholy”, 1621)
(Esseed: “The Poet”, 1844)
Soovin, et loeksite vahel ka mõne luuletuse. Teie võhiklus tapab igasuguse vestluse.
(“The Dolly Dialogues”, 1894)
Romaanikirjanikud ei tohi iial tüdineda tegeliku elu tundmaõppimisest.
(“The Professor”, 1846)
(“The Plain Speaker: On Reading Old Books”, 1862)
Nad nuumavad enda lahjasid lugusid teiste kirjutatud raamatute rasvaga.
(“Anatomy of Melancholy”, 1621)
Teeb nooruk ülestähendusi teie seas,
ja uskuge, need näevad trükivalgust.
(“On the late Captain Grose's Peregrinations through Scotland”)