William Shakespeare

Mis mõttetark maailmas õpetada
võiks sellist ilu nagu naisesilm?
Me teadmised on üksnes meie lisand.

(“Asjatu armuvaev”, 4, 1594-1595)

Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita?
Kuid sul on armsam, püsilikum laad.
Järsk torm võib maikuus puudelt pungad niita
ja suvi ainult viivu ehib maad.

(Sonetid, 18)

Meister, ta keel pole maitsnud ju ühtegi raamatukogu. Ta pole paberit söönud ega tinti joonud, tema aru pole küllastunud.

(“Asjatu armuvaev”, 4, 1594-1595)

Mul on teistsugused vaated kui Percyl, sel Põhja tulipeal, kes tapab pruukostiks kuus või seitse tosinat šotlast ja ütleb siis naisele: “Käigu põrgu see rahulik elu, mul on vaja tegevust.”

(“Kuningas Henry Neljas”, 1. osa, 2, 1593-1594)

Teid palun härdalt, et teie mõjuvõim kord seadust väänaks:
suur õigus olgu tähtsam väiksest veast.

(“Veneetsia Kaupmees”, 4, 1596-1597)

Kui ei oleks keeldu
mu vangla saladustest kõnelda,
ma räägiks loo, kus pisim sõnagi
sööks hinge seest sul, jäätaks noore vere;
su silmad kargaksid kui tähed sfäärist,
kõik kiharad sul lahti hargneksid
ja püsti seisaks iga juuksekarv
just nagu okkad kurjal okasseal.

(“Hamlet”, 1, 1600-1601)