William Shakespeare

Lausu see monoloog, ma palun sind, nagu ta sulle ette lugesin, kerge keelega; kui sa aga hakkad suud väänama, nagu paljud teie näitlejad, siis võiksin niisama hästi lasta oma värsse turukupjal ette kanda. Ära sae ka liialt niimoodi käega õhku, vaid tee kõike parajalt.

(“Hamlet”, 2, 1600-1601)

Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees.

(“Hamlet”, 2, 1600-1601)

Kui saaksin oma küüntega teie ilu lähedale,
siis lööksin oma kümme käsku teile näkku.

(“Kuningas Henry Teine”, 2. osa, 1, 1591)

Ilu on ju saatjaks heal —
kes kaunis on, on heagi!

(“Kaks veroonlast”, 4, 1594-1595)

Ta hiilgest tõrvik tuhmiks jääma kipub!
Ta helkjana öö mustal põsel ripub:
juveeliks moorlasel on kõrvas ta —
nii rikast, kallist ilu kannab maa!

(“Romeo ja Julia”, 1, 1594-1595)

Need ehted on nii nagu reetlik rand,
mis piirab üliohurikast merd,
peen loor, mis peidab mooranaist, või lihtsalt
näiv tõde, millega me riuklev aeg
ka tarka võrgutab.

(“Veneetsia kaupmees”, 3, 1596-1597)