Tsitaadid teemal lugemine

On suur vahe, kas inimene tahab raamatut lugeda või loeb ta selleks, et parem uni tuleks.

(“Charles Dickens”)

Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik.

(“Tõde ja õigus” III, 1931)

Sõnad on nagu röntgenikiired, kui sa oskad neid õigesti kasutada. Nad tungivad kõigest läbi. Sa loed ja tunned nagu noapistet.

(“Hea uus ilm”, 1932)

Kui mul tekib tahtmine romaani lugeda, siis kirjutan selle.

(William Moneypenny and George Buckle “Life of Disraeli”)

Loetud raamatu mõnu hoiame me enamasti kiivalt saladuses – kas sellepärast, et ei leia selles kõneainet, või siis sellepärast, et enne, kui võime selle kohta midagi öelda, tuleb lasta ajal selle kallal oma sulnis destilleerimistöö teha.

(“Nagu romaan”, 1992)

Ikka olen unistanud sellest, et saaksin segamatult lugeda, saaksin lugeda nii palju, kui ise tahan. Nüüd näen, ma pole võimeline kuigi kaua lugema. Kui ma loen enamiku päevast, siis olen õhtuks tühi ja kurnatud. Lugemine kulutab mind, kirjapandud elud on teiste elud ja minu elu kuhtub nende varjus.

(“Sina, Matilda”, 2007)