Tsitaadid teemal inimese eluiga

Kui inimesed vanas eas vooruslikuks muutuvad, ohverdavad nad jumalale selle, mis jäi saatanast järele.

(“Thoughts on Various Subjects”, 1727)

Aastad, tursked härjad, ilma tallavad,
kui Jumal, karjane, neid tagant kihutab,
ma põrmuks muutun nende jalge all.

(“The Countess Cathleen”, 1891)

Esimesed viisteist aastat vajab tüdruk häid vanemaid. Kaheksateistkümnendast kolmekümne viienda eluaastani on tähtis hea välimus. Kolmekümne viiendast viiekümne viienda eluaastani on tähtis isiksus. Viiekümne viiendast edasi sõltub kõik rahakoti paksusest.

(Öeldud u 1953)

Noorus, nõiduslik, armunud, naerev noorus, täis õrnust
ja jõudu
kas tead, et ka Vanadus on võrdselt täis ilu ja jõudu ja
võlu?

(“Noorus, keskpäev, vanadus ja öö”, 1855)

Iga üle neljakümne künnise jõudnud mees on närukael.

(“Inimene ja üliinimene”, 1903)

Olen alati soovinud olla vana ja öelda, et lugesin seda viimati viisteist aastat tagasi.

(“His Toy, His Dream, His Rest”, 1968)