Tsitaadid teemal inimese eluiga
Inimese eluiga
(“Enemies of Promise”, 1938)
Ei, istu, istu, nõbu Capuletti,
sest sul ja mul on tantsupäevad läbi.
(“Romeo ja Julia”, 1, 1594-1595)
Kakskümmend aastat oled tipptegija, ent siis saab sinust äkitselt vana krõnks.
(Ajalehes Guardian, 1966)
Jään vanemaks... ja vanemaks...
Käin, püksid käänat lühemaks.
(“The Love Song of Alfred J. Prufrock”, 1915)
Kaheksakümneselt valitseb tahe, kolmekümneselt taip ja neljakümneselt arvamus.
(“Poor Richard's Almanack”, 1735)
Oskus vananeda nõuab tõelist tarkust, see on eluraamatu üks keerulisemaid peatükke.
(“Journal in Time”, 1883)
(“My Heart Leaps Up”, 1802)
Noor mees, kes pole iial nutnud, on metslane; vana mees, kes kunagi ei naera, on tobu.
(“Dialogues in Limbo”, 1926)