Victor Hugo

Tööinimesele on kõige ohtlikum töö katkemine: kaob tööharjumus. Harjumust on kerge hüljata, ent raske taastada.

(“Hüljatud”, 1862)

Inimlikul mõttel ei ole piiri.

(“Hüljatud”, 1862)

On olemas vaid üksainus viis loobuda Homsest: surra.

(“Hüljatud”, 1862)

Loomad pole muud midagi kui meie vooruste ja pahede kujud, mis liiklevad meie silme ees, nad on meie hingede nähtavad viirastused.

(“Hüljatud”, 1862)

Mida vähem kuulsust, seda rohkem vabadust.

(“Hüljatud”, 1862)

Kõige enam sarnanevad meiega meie fantaasiad.

(“Hüljatud”, 1862)