Toomas Hendrik Ilves

Just demokraatia on kriisides üks esimesi ohvreid. Demokraatia kannatab neis oludes eeskätt populismi tõttu. Me teame maailma ja Euroopa 20. sajandi ajaloost liigagi hästi, mis juhtub siis, kui kaine mõistus kaob, ja kui populismi surve viib mõistuse.

Meist igaüks otsustab Eesti riigi käekäigu üle. Me ei vaja unistust kellegi teise targast roolivast käest.

(Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kõne, 2010)

Minu meelest ei tohi aga õigus muutuda kellegi, ka mitte enamuse pelgaks tahteavalduseks. Selle asemel – või vähemalt kõrval – peab õigus looma erinevate huvide tasakaalu, taotlema õiglust, olema suunatud tänaste ja tulevate põlvede heaolule.

(Kõne õigusteadlaste päeval, 30. september 2010)

Meid ei peaks enam kummitama okupatsiooniaegne hirm: kas meie, meie keel ja meie kultuur jääb püsima.

Me oleme saanud hakkama. Ja saame ka edaspidi.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Ent valimised, mu head kuulajad ja vaatajad, on vaid üks vahend, kuidas kujundame oma elu vabal maal. See on üks paljudest valikutest, ja kaugeltki mitte ainus.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Me poegade ajateenistus ei heiduta ühtki vastast, kui sõdurivanne müüakse piiri taga maha ja seda isegi ei kahetseta.

(Kõne Võidupühal Tartus, 23. juuni 2011)