Toomas Hendrik Ilves

Ärme aja segamini iseseisvust ja vabadust. Iseseisvaid riike on maailm täis. Riike, kus inimesed on vabad, kus nad saavad öelda, mõtelda, arvata nii nagu tahavad – nagu meie oleme nüüd saanud juba seitseteist aastat – on paraku palju vähem.

(Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kõne, 2008)

Me saame hakkama vaid siis, kui eliit on eliit vaid vaimses mõttes, aga mitte selles tähenduses, et keegi end kunstlikult ülejäänud ühiskonnast eraldab ja teistesse inimestesse alavääristavalt suhtub. Kui mõni end eliidi hulka lugev noormees kogu rahvale teada annab, et tema jaoks on ajateenistus vaid hoopis ajaraiskamine, siis sõltumata sellest, kas ütlejaks on poliitik, popstaar või sportlane – vaimses mõttes ta ühiskonna eliiti kindlasti ei kuulu.

(“Kõne võidupüha paraadil Viljandis”, 2010)

Aga sõnavabadusel on mingi mõte vaid juhul, kui sõnadel on mõju. Demokraatia on ohus ka siis, kui demos ehk rahvas ajakirjanduse sõnu ei kuula ega kuule; kui ajakirjanike öeldut peetakse triviaalseks või irrelevantseks või meelelahutuseks, sest olulistest küsimustest ei kirjutata.

(Kõne Eesti Ajalehtede Liidu meediakonverentsil, 2010)

Eesti rahvas on arvult väike. Seepärast ei tohi mitte ühegi inimese saatusele käega lüüa.

(13.september 2010)

Olgu rõhutatud, et võrdõiguslikkuse hindamisel pole vahet, kummale poole – kas meeste või naiste kasuks – on keskmisest ehk tasakaaluseisundist hälbitud. Kõrvalekalle tasakaalust on halb märk sõltumata suunast.

(Korporatsiooni Filiae Patriae juubeliaktus, 30. oktoober 2010)

Kui seadustest saab relv lühiajalises poliitilises võitluses, siis me kaugeneme õigusriigi alusmõtetest. Siis me pärsime ühiskonna arengu loogikat ja ettearvatavust. Ja koos sellega kahandame ka Eesti konkurentsivõimet.

(Kõne õigusteadlaste päeval, 30. september 2010)