soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Tehes seda, mida kardad, saad selleks, kes sa tõeliselt oled.
(“Teadja”, 2002)
Inimene murdub aegamööda. Inimene õpib aegamööda.
Kui püüda mitte aja üle valitseda, siis tundub seda lõputult olevat. Samas tunned, et just siinsamas, sellel hetkel ja selles paigas on hea olla. Mul ei tarvitse olla kõigepealt siin, et saada siin-olemisega ühele poole, ja seejärel siirduda siin-olema mõnda teise paika. Ei olnud mingit teist paika ega teist hetke. Oli siinne hetk ja siinne paik. Oli helisid ja valgust, oli soojust, kohvi- ja saialõhna, oli kohvikukülastajate tasast vestlust ja naeru, teelusika kõlinat tassiserva vastu, oli toolide naginat ja siis jällegi vaikus.
Läbipõlemine on enesega kontakti kaotamine. See on oma tõelisest minast loobumine, iseenda hülgamine.
Kui tunned tänulikkust, näita seda välja, kui mitte, siis miks näidata seda, mida ei tunne.
Me ei tarvitse muud teha kui elada ning head asjad sünnivad.
“Kuidas sa tead, kes sa oled?”“See ei olegi siin oluline küsimus. Sa pead selle küsimuse iseendale esitama. See on tähtis. Kui sa ise tead, kes sa oled, tead ka seda, kes mina olen.”
/.../ ma ise tean, kes ma olen. Kas pole tähtsam, et ma tean, kes ma olen, ega murra pead, kuidas inimesed mu käitumist tõlgendavad. Nad teevad seda igal-juhul, ükskõik, kui väga ma selle üle ka ei muretseks.
“Ei karda mida?”“Seda, mida inimesed mõtlevad, kelleks nad mind peavad. See ei liiguta mind. Tean, kes ma olen ja sellest piisab”.
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus.
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Tähtsam on protsess, mitte lõpptulemus. Kui mõistad, et protsess on kõige tähtsam, märkad, et oledki kohal. Siis ei ole enam kiire. Kuhu enam kiirustada, kui oled juba seal, kuhu jõuda tahtsid?
