Lennart Meri

Ma ei ole karsklane ja kannan tublisti.

Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta.

Rahval on alati kedagi vaja, kelle üle ta võiks uhkust tunda ja kellega ta võiks ennast samastada.

(Eesti Päevaleht, 21.deptember 2000)

Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku.

(Kõne Riigikogus, 2001)

Inimene kui õppimisvõimeline olevus liigub tuntud minevikust tundmatusse tulevikku. Suudame minevikust kaasa võtta ainult selle osa, mis meile on tuntud, ülevaatlik, seletuse või nime saanud, läbipaistvaks ja omaseks muutunud. Nii elab minevik ehk ajalookogemus meis edasi: inimene vajab ajalugu ja arvatavasti inimene ongi ajalugu. Mida laitmatum on inimese side minevikuga, seda õppimisvõimelisem ta on.

(“Hõbevalgem”, 1976)

Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust.

(Vabariigi Presidendi Uusaastaläkitus, 1993)