Raamat
David Mitchell (1969-)
inglise kirjanik
Pooleldi loetud raamat on lõpetamata armulugu.
(“Pilveatlas”, 2004)
Alexandre Dumas (1802-1870)
prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest
Sada viiskümmend hästi valitud raamatut annavad meile kui mitte täieliku kokkuvõtte inimese teadmistest, siis vähemasti kõik selle, mida inimesel on kasulik teada.
(“Krahv Monte-Kristo” I osa, 1844-1845)
Friedrich Nietzsche (1844-1900)
saksa filosoof
Mu püüdluseks on öelda kümne lausega sama, mida teine ütleb terve raamatuga.
Daniel Pennac (1944-)
prantsuse kirjanik
Loetud raamatu mõnu hoiame me enamasti kiivalt saladuses – kas sellepärast, et ei leia selles kõneainet, või siis sellepärast, et enne, kui võime selle kohta midagi öelda, tuleb lasta ajal selle kallal oma sulnis destilleerimistöö teha.
(“Nagu romaan”, 1992)
Veel tuleb „aru saada“ sellest, et raamatud pole kirjutatud selleks, et mu poeg, mu tütar või noored üldiselt neid kommenteeriksid, vaid selleks, et nad siis, kui süda kutsub, neid loeksid.
Inimene ehitab maju, kuna on elusolend, kuid ta kirjutab raamatuid, kuna teab, et on surelik. Ta elab teistega koos, kuna on kariloom, kuid ta loeb, kuna teab, et on üksi. Lugemine on talle seltsiks, mis ei hõiva ühegi teise seltsilise kohta, mida aga ükski teine seltsiline ka asendada ei suudaks.
Raamatud ei paku tõelist pääsemist, kuid nad ei lase meie meelel ennast päris veriseks kratsida.
Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832)
saksa luuletaja ja näitekirjanik
Tegelikult õpime vaid nendest raamatutest, millele me ei suuda hinnangut anda. Raamatu puhul, millele oleme võimelised hinnangut andma, peaks hoopis autor meilt õppima.
(zitate.net)
Theodore Dreiser (1871-1945)
ameerika kirjanik, naturalismi esindaja
Elu õpitakse tundma raamatutest ja kunstiteostest võib-olla suuremalgi määral kui elust enesest.
Georg Christoph Lichtenberg (1742-1799)
saksa teadlane ja kirjanik
Iga hea raamatu kindel tunnus on see, et ta meeldib seda rohkem, mida vanemaks saab inimene.
