Mõistus
August Gailit (1891-1960)
eesti kirjanik
Valu juhib inimese mõistuse enesele ja see ei hakka pettekujutlustega end lohutama ja nendelt abi otsima.
(“Üle rahutu vee”, 1951)
Mario Puzo (1920-1999)
ameerika kirjanik ja filmistsenarist
Tal oli rohkem mõistust ja julgust kui teistel meestel, ehkki tal polnud kunagi olnud võimalust seda mõistust ja julgust käik lasta.
(“Ristiisa”, 1969)
Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781)
saksa kirjanik, filosoof ja kriitik
Kes teatud asjade pärast mõistust ei kaota, sel polegi mõistust, mida kaotada.
Don DeLillo (1936-)
ameerika kirjanik
Väljaspool meie mõistust ei ole olemas minevikku, olevikku ega tulevikku.
(“Valge Müra”, 1985)
Jean Rostand (1894-1977)
prantsuse biloog ja filosoof
Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada inimkonda koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest südamest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks.
Oliver Wendell Holmes, Jr. (1841-1935)
Ameerika jurist
Inimese mõistus, kord avardatud uue idee poolt, ei omanda eales oma algupäraseid mõõtmeid.
Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Ole siis mõistlik, kasuta oma mõistust ja hakka tegutsema uut moodi. Takistusi ei ole, ainult sina ise võid valede veendumustega saboteerida oma suurimat annet, võimet ise oma elu luua. Sul on võimalus osaleda kõige pöörasemas seikluses ja hakata teoks tegema seda, millest sisimas unistad. Suurimad ja salajasemad unistused ütlevad sulle, kes sa tulevikus oled.
(“Teadja”, 2002)
Anonüümne
Mõistuse kõige hullem tegu on sõda.Igal sõjal on põhjus ja põhjus õigustab sõda. Need, kes osalevad sõjas, leiavad sellele õigustuse. Kuid mõistus on piiratud. Põhjus muutub, õigustus langeb ära. Kõigi sõdade põhjused tunduvad olevat õigustatud mõnede piiratud meelte jaoks ja piiratud aja jooksul. Seega muutuvad sõjad sellel planeedil vältimatuks.Sõda on piiratud inimolenditega. Ükski teine liik ei sõdi ega kasuta massihävitust, kuna neil pole mõistust. Loomadel on oma jaht, ja las nii olla. Kuid inimkond on ammustest aegadest saadik sõdinud, sest tal on mõistus. Inimene annab põhjuse igale oma teole ning õigustab seda. Kui põhjused muutuvad, langevad õigustused ära.Inimene peab ületama mõistuse, ainult siis saab ta teadvustada Jumalikkust. Siis ta ei sõdi. Ainult siis, kui inimene muutub tundlikuks, tõuseb kõrgemale vihkamisest ja saavutab kõrgendatud teadvuse, saab peatada sõjad.
(Iganädalane Teadmiste Lehekülg Nr.323)
Ernest Renan (1823-1892)
prantsuse ajaloolane, filosoof ja orientalist
Iseloom lähendab inimesi tunduvalt rohkem kui mõistus.
