Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata.
(“Toomas Nipernaadi”, 1928)
Oma leib on ikka küla leivast magusam.
(“Toomas Nipernaadi”, 1928)
Ka inimene pole päästetud roostetamisest.
(“Kas mäletad, mu arm?”, 1951)
Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes.
(“Üle rahutu vee”, 1951)