Tsitaadid teemal elu

Ma olen näinud inimesi, kes oma põldu ja heinamaad harisid, kel oli raha pangas ja aidad vilja täis, aga kes elasid suitsutares ja maja ümber kasvasid ainult nõgesed. Mis rõõm oli neil üldse oma elust?

(“Rohtaed”, lk. 95, 1942)

Ja ta veenas end jälle, et tema aeg ei jookse tühja, et ta peab selle aja üle elama, et ellu jääda, ja et see ongi elu.

(“Kuum. Lugu noorest armastusest”, 1990)

Üksnes lõpetatus evib seda — ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks.

(“Triumfikaar”, 1946)

Kui me õpiks hirmust jagu saama, siis võiks me igavesti elada.

(“Valge Müra”, 1985)

Elu on lühike ning üürike aeg, mil saame tuua rõõmu nende südameisse, kes on me kaaslasteks pimedal teel. Tõtake armastama!. Rutake head tegema!.

(“Tuhande Aasta Tarkus”, 2007)

Surra võib oma maa või rahva või perekonna eest, aga jumala eest tuleb elada täiel rinnal ja tegusalt – iga päev oma pikast elust!

(“Väikesed jumalad”, 1992)