Erich Maria Remarque

Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame.

(“Triumfikaar”, 1946)

Küll kirbud end päästavad, kui lammast ohverdatakse.

(“Triumfikaar”, 1946)

Veider, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel. Ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud.

(“Triumfikaar”, 1946)

Kuid pilkases pimeduses on virvatuluke ka juba valgus.

(“Triumfikaar”, 1946)

Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud.

(“Triumfikaar”, 1946)

Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?

(“Läänerindel muutuseta”, 1929)