Oscar Wilde

Liikumine — see silmaga nähtavate kunstide alatine komistuskivi — leiab tõelist kajastamist üksnes kirjanduses. Vaid kirjandus on võimeline edasi andma keha väledust ja hinges pulbitsevat mässu.

(“Intentions: The Critic as Artist”, 1891)

Progressi häda on selles, et see kulgeb edasi, mitte tagasi.

(“Aforismide raudvara”, 2007)

Ma saan kõigest jagu, välja arvatud ahvatlus.

See päev ei käida kabelis,
mil võllas surma tõi.

(“Readingi vangla ballaad”, 1898)

Ei tea, kas seadus õiglane
või läbinisti väär,
kuid meie, vangid, teame küll,
et müür me ees on jääv,
et päev on aastapikkune,
on pikk sel aastal päev.

(“Readingi vangla ballaad”, 1898)

Patt on asi, mis kirjutab end inimese näkku.

(“Dorian Gray portree”, 1891)