Erich Maria Remarque

Iialgi ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda.

(“Triumfikaar”, 1946)

Elame konservide ajastul./---/Meil pole enam tarvis mõtelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm korda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta.

Hea on öösel ärkvel olla. Siis on palju kergem kõike südamelt ära rääkida.

(“Aeg antud elada, aeg antud surra”, 1954)

Naer on parem kui nutt. Eriti siis, kui neist mõlemast mingit kasu pole.

(“Aeg antud elada, aeg antud surra”, 1954)

Ma ei lähe Sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses.

(“Taeval ei ole soosikuid”, 1961)

Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud — oleme kohutavalt ükskõiksed.

(“Läänerindel muutuseta”, 1929)