Anton Hansen Tammsaare

Varandus seisab tõele lähedamal kui vaesus.

(“Tõde ja õigus”, I osa, 1926)

Revolutsioon algab alkoholist ja armastusest, tapariistast ja ehteasjast.

(“Tõde ja õigus” III, 1931)

On naisi, kelle pärast võib saada vargaks, kelmiks, teeröövliks, mõrtsukaks.

(“Tõde ja õigus” IV)

Kunst on käsitöö, mida võib raha eest osta. Tähendab, õige kunst on raha ja tema tegemine.

(“Tõde ja õigus” IV)

Isamaa on ju nagu naine: kui sa ütled, et sa teda armastad, siis pead teda ka kasutama, muidu on sinu armujutt tühine.

(“Tõde ja õigus” V)

Võib-olla ei peaks kunagi hommikul seda lugema, mis südaöösel kirjutatud: hommik ja südaöö ei mõista teineteist või nad mõistavad võõriti.

(“Ma armastasin sakslast”, 1935)