Tsitaadid teemal teater

Seab näitemängu reeglid paika ta patroon.
Kes elab meeldimiseks, meeldimisest elab.

(Sissejuhatus Drury Lane'i teatri avamisele Londonis, 1747)

Näitleja on tüüp, kes sind kunagi ei kuula, kui sa just temast ei räägi.

(Ajalehes Observer, 1963)

Siin Reynoldsi põrm, ja tõde on kole:
järeltulijat väärilist talle veel pole.
Ta võrratu sulg oli võitmatu, terav,
kombed nii leebed ja laitmatult kenad.

(“Retaliation”, 1774)

Kas keegi on päise päeva ajal teatrikriitikut näinud? Loomulikult mitte. Kurjade kavatsustega ilmuvad nad välja alles pimedas.

(Ajalehes New York Mirror, 1955)

Teater, kus naerda ei saa, on naeruväärne.

(“The Messingkauf Dialogues”, 1965)

Tragöödia las mõnikord patseerib
kui kalli rüüga kirstukandja.
Las Teebast, Peloponnesosest deklameerib
või Troojast jumalikust jutustab.

(“Il Penseroso”, 1645)