Tsitaadid teemal ilu
Ilu
Süütutel ja ilusatel
pole muud vaenlast peale aja.
(“In Memory of Eva Gore-Booth and Con Markiewicz”, 1929)
Ei suvel, kevadel nii sulnist ilu leidu
kui nägin ühel sügisesel näol.
(Eleegiad: “The Autumnal”)
(“Peter Quince at the Clavier”, 1923)
(“Lysis”)
Ilu on seletamatu ime, mille kunstnik oma hingepiinas vormib maailmas valitsevast kaosest.
(“Kuu ja kuuepennine”, 1919)
See naine kiirgas nõnda palju armsust,
et mehed öösel peksid reht
ta kuldse patsi valgel.
(“The Secret Rose”, 1896)
Kaunitarid ilmaaegu pööritavad silmi:
võlud pilke püüavad, voorus võidab hingi.
(“The Rape of the Lock”, 1714)
Heledapäine ilu ei jää tavaliselt kestma.
(“Tiger at the Gates”, 1935)