inglise romaanikirjanik
Elu on kummaline. Kui nõustud vastu võtma ainult parimat, siis saadki enamasti just seda.
Romaani kirjutamiseks on kolm reeglit. Kahjuks ei tea keegi, mis need on.
Ilu on seletamatu ime, mille kunstnik oma hingepiinas vormib maailmas valitsevast kaosest.
(“Kuu ja kuuepennine”, 1919)
Kui mõni rahvas hindab midagi muud rohkem kui vabadust, siis kaotab see rahvas oma vabaduse ja asja iroonia seisneb selles, et kui see on mugavus ja raha, mida see rahvas hindab enam kui vabadust, kaotab ta ka selle.
(“Strictly Personal”, 1941)
Raha on nagu kuues meel, milleta ülejäänud viis on kasutud.
