Äratundmine
Manfred Kyber (1880-1933)
läti päritolu saksa näite-, proosa- ja luulekirjanik
Selles elus teatakse haruharva, kas keegi kannab maski või on selle eest võtnud. Ja millal kanname ise maski ning millal mitte? Elu karneval on pöörane tants. Me naerame ja nutame, loodame ja eksime, vihkame ja armastame selles kirevas ringmängus, aga kas me tunneme ennast ja teisi? Maske on nii palju, kes suudaks nende rägastikus teed leida?
(“Väikese Veronika kolm küünalt”)
Göran Tunström (1937-2000)
rootsi kirjanik
Kas üksindus on äratundmine? Kõnelda varastel hommikutundidel üle väljade, vaikida hääletus köögis, näha teise üksindust, kas see on äratundmine?
(“Jõuluoratoorium”, 1997)
Theodore Isaac Rubin (1923-)
ameerika psühhiaater ja kirjanik
Südameheadus on ülem kui tarkus — see äratundmine on tarkuse algus.
(“Tuhande Aasta Tarkus”, 2007)
Jeanette Winterson (1959-)
inglise kirjanik
Teema valik, nagu ka armastatu valik on puhtisiklik otsus. Otsus, “jah” ütlemise hetk on ajendatud millestki sügavamast — äratundmisest. Ma tunnen su ära, ma tunnen su ära varasemast ajast, unenäost või mõnest teisest elust, või oli see ehk hoopis juhuslik kohtumine kusagil kohvikus aastate eest.
(“Taak”, 2005)