vaimne juht ja humanist
Sõltuvused kutsuvad esile palavikulise hingamise. Palavikuline hingamine häirib meelerahu. Meelerahuta inimene on rusutud, ta muutub kannatuste ohvriks. Ärge oodake täieliku purunemise seisundit, võtke kätte ja vabastage oma hingamine palavikulisusest alistumise ja sadhanaga — vaimsete praktikatega.
Hoidke seda juhtivat mõtet: “Ma olen vaim, mitte ainult keha.” Jätke meelde: “Olen vaim, mitte ainult keha,” ja kõik kurbused kaovad nagu kaste, kui päike välja tuleb.
Soov parandada viga kutsub esile tunde “tegijast” ja see on alus vea jaoks. See, kes proovib vigu parandada, teeb veel rohkem vigasid. Kes aga teadvustab vead, vabaneb nendest.
Te olete siia tulnud palju kordi, kannatanud ja palju kordi surnud. Ärgake nüüd ja saage aru. Elu — see on pidutsemine. Kihluge teadmisega. Pidutsege laulatust eluga.
Ärge muretsege oma vigade pärast. Võtke nendest õppetund. Teid hinnatakse mitte teie vigade järgi, vaid teie heategude järgi. Vead kuuluvad maisele. Heategijad kuuluvad Jumalikule.
Elu — see on võitlus. Arstid võitlevad haigustega, juristid ebaõiglusega, õpetajad teadmatusega. Depressioon saabub võitluse soovi kadumisel. Otsus võidelda võib teid vabastada depressioonist.
Pidage meeles, et möödunud sündmused ei eksisteeri olevikus. Võtke minevikku sellisena nagu see on. Olge kiretud ja asuge oma keskmes.
Kui unustad igavikulisuse — on see õnnetus. Kui unustad igapäevasuse — see on ekstaas.
Kui te jagate oma õnnetust, siis vähemaks seda ei jää. Aga kui ei õnnestu jagada rõõmu, see kahaneb. Jagage oma probleeme ainult Jumalikuga, mitte kellegi teisega, vastasel juhul probleemid ainult suurenevad. Oma rõõmu jagage kõigiga.
Tõde on see, mis ei muutu. Vaata oma elu ja määratle kõik muutuv kui mittetõde. Sellise ülevaatega leiad, et sind ümbritseb vaid ebatõde.
