saksa luuletaja ja näitekirjanik
Nüüd maa ja mets on vajund unneja kogu ilm on vaikust täis.Meid valdab püha hirmutunne,me parem mina ärkab meis.
(“Faust”, 1808-1832)
...ja painav minule on olemise sund.Ma vihkan elu, ihkan hauaund.
Ainult see väärib vabadust ja elu, kes nende eest peab iga päev võitlema.
Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame.
Või arvasid ehk,et ma elu peaksin vihkama,põgenema kõrbe,sest et viljaks ei valmikõik õitsvad unelmad?
(Luuletus “Prometheus”, 1772-1774)
Seal, kus on palju valgust, on ka tugevaid varje.
(zitate.net)
On palju inimesi, kes kujutavad endale ette, et tõesti saavad aru sellest, mida nad on kogenud.
Tänamatus on alati nõrkus. Ma pole eales näinud, et võimekad inimesed oleksid tänamatud olnud.
Nii ihaldusest tuigun naudinguisseja naudinguis ma ihkan ihaldust.
