juudi päritolu saksa füüsik
Kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat
Kõige imelisem on maailma juures see, et ta on tunnetatav.
Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.
Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised.
Ma ei mõtle kunagi tulevikust. Ta tuleb niikuinii.
Ainus, mis segab õppimist, on haridus.
Enamik inimesi vaatab, mis neil hetkel on, ega näe, mis neil olla võiks.
Iga päev tuletan ma endale sadu kordi meelde, et mu vaimne ja füüsiline elu sõltub teiste, nii elavate kui surnute, tööst. Ma pean pingutama, et anda omalt poolt sama palju, kui olen ise siiani saanud ja jätkuvalt saan.
Raskustes peitub võimalus.
Kahjuks ei suuda ma ette kujutada Jumalat, kes tasustab ja karistab omaenda loomingut ning kelle põhimõtted on sügavalt inimlikud — Jumalat, kes on ise inimliku nõrkuse peegeldus. Samuti keeldun uskumast, justkui suudaks inimene jätkata oma eksistensi ka pärast füüsilise keha surma, mis sest, et nõrgemad meie seast armastavad oma rumalas egoismis seda mõtet tõesena hellitada.
(Ajalehes “The New York Times”, 19. aprill 1955)
Muidugi oli see vale, mida te mu religioossete veendumuste kohta lugesite, vale, mida süstemaatiliselt korrutatakse. Ma ei usu isikulisse jumalasse ja ma pole seda kunagi eitanud, vaid hoopis selgelt väljendanud. Kui minust ongi midagi, mida võiks nimetada religioossuseks, siis on see mu piiritu imetlus maailma ülesehitusse niivõrd, kuivõrd teadus seda avada suudab.
(“The Human Side”, 1981)
Telegraaf on nagu pikk kass: tõmbad sabast New-Yorgis ja ta näub Log-Angeleses. Raadio töötab täpselt samuti: siit saadad signaali, seal saadakse see kätte. Ainus erinevus on see, et seal vahel pole kassi.
