Albert Camus

See, et ta pidi teatud osa oma elust varjama, lõi talle ausa inimese reputatsiooni.

Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on.

(“Mässav inimene”, 1951)

Vabadus ei seisne esmajoones mitte õigustes, vaid kohustustes.

Me usaldame harva neid, kes on meist targemad.

Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata.

(“Sisyphose müüt”, 1942)

Näitlejale kui absurdiinimesele on enneaegne surm asendamatu kaotus. Miski ei korva nägude ja sajandite summat, mis tal jääb läbi käimata.

(“Sisyphose müüt”, 1942)