Kelm
Ausad inimesed on nagu pehmed istepadjad, millel kelmid lösutavad.
(“Venice Preserv'd”, 1682)
- hannes
Vihm sajab selga õigele
ja kelmigi teeb märjaks,
ent rohkem siiski õigele:
kelm näppas vihmavarju.
(Sichel “Sands of Time”)
- hannes
Siis kohtunikud lõuna ootel kirjutavad alla
otsusele: kelmid võlla, et saaks sööma minna.
(“The Rape of the Lock”, 1712)
- hannes