Tsitaadid teemal ilu

Süütutel ja ilusatel
pole muud vaenlast peale aja.

(“In Memory of Eva Gore-Booth and Con Markiewicz”, 1929)

Ilu särama lõi tuima pilgu,
täitis igatsus mu hinge hetkega.

(Sonett, 1807)

Ta hiilgest tõrvik tuhmiks jääma kipub!
Ta helkjana öö mustal põsel ripub:
juveeliks moorlasel on kõrvas ta —
nii rikast, kallist ilu kannab maa!

(“Romeo ja Julia”, 1, 1594-1595)

See naine kiirgas nõnda palju armsust,
et mehed öösel peksid reht
ta kuldse patsi valgel.

(“The Secret Rose”, 1896)

Heledapäine ilu ei jää tavaliselt kestma.

(“Tiger at the Gates”, 1935)

Siin puhkab kauneim neid,
tal kerge jalg, hea süda
ta oli kauneim neid,
kes elanud West Countrys.

(Hauakiri)