tšehhi-prantsuse kirjanik
Inimese aeg ei liigu ringikujuliselt, vaid kulgeb sirgjooneliselt edasi. See on põhjus, mispärast inimene ei saa õnnelik olla, sest õnn on igatsus kordamise järele.
(“Olemise talumatu kergus”, 1984)
.. sest inimene, kes leiutab ja avastab ja ründab kosmost ja kihutab koos ajalooga tundmatusse – mida edasi, seda kiiremini — , võib sellel peadpööritaval teel iseendast maha jääda, võib iseendast eemalduda ja iseendale kaotsi minna, ja mis siis, kui ta pärast enam ei leiagi iseend üles?
(“Naljakad armastuslood”, 1969)
Totalitaarse kitši tõeliseks vastaseks on inimene, kes küsib. Küsimus on nagu nuga, mis lõikab lõhki lõuendile maalitud dekoratsiooni, et me võiksime pilku heita sellele, mis peitub lavapildi taga.
Kas inimene ei ole süüdi sellepärast, et ta ei tea.
