Jerome Klapka Jerome

...aga mis puutub võisse, siis kunagi oma elus pole ma näinud, et kaks meest võivad ühe võitükiga, mis maksab nael ja kaks šillingit, nii palju korda saata. Kui George selle oma talla küljest lahti oli saanud, püüdsid nad seda kastrulisse panna, kuid see ei mahtunud sinna, ja see, mis mahtus, ei tulnud sealt enam välja. Nad said selle siiski kuidagi kätte ja panid tooli peale, ning siis istus sinna Harris ja või jäi tema pükste külge kinni, ja nemad otsisid seda mööda tuba taga.

(“Kolm meest paadis”, 1889)

Esimest korda pärast seda, kui meid äratama tuldi, meenus meile George'i olemasolu. Seal ta lamas — mees, kes oli huvi tundnud, millal ta meid äratama peab — selili, suu pärani lahti ja põlved taeva poole.

(“Kolm meest paadis”, 1889)

“Mida kaua ootad, seda kaua naudid,
mis ruttu käes, see ruttu möödas.”

(“Kolm meest paadis”, 1889)

Muidugi, kuplee puhul ei oota te ei tea mis häält. Te ei oota korrektset fraseerimist ja vokalisatsiooni. Te ei pane pahaks, kui laulja ühel noodil avastab, et ta on liiga kõrgelt võtnud, ja jõnksatades häält madaldab. Te ei tunne muret rütmi pärast. Te ei pahanda, kui laulja saatest kaks takti ette läheb, siis poole pealt katkestab, et asi pianistiga selgeks rääkida, ja seejärel jälle otsast alustab.

(“Kolm meest paadis”, 1889)