inglise humoristlik kirjanik
Üritasin ennast läbi vaadata. Katsusin pulssi. Algul ei tundnud ma seda üldse. Siis järsku näis ta tööle hakkavat. Võtsin kella ja lugesin lööke. Sain 147 lööki minutis. Püüdsin südant leida. Ei leidnud. See oli lakanud tuksumast.
(“Kolm meest paadis”, 1889)
Meie, mehed ja naised, oleme päikese lapsed. Me armastame valgust ja elu. Just sellepärast koguneme linnadesse ja külad jäävad aastattega järjest inimtühjemaks. Päeval, kui päike paistab ja Loodus me ümber on täis sagimist ja askeldamist, on lagedad mäeseljandikud ja paksud metsad meile täiesti meelepärased; kuid öösel kui emake maa on uinunud ning meie oleme veel ärkvel — oh, siis näib maailm nii üksildasena, ning meil hakkab hirm nagu lastel tühjas majas. Siis me istume ja nutame, unistame laternatest, valgustatud tänavatest ja igatseme inimese häälekõla ning inimelu ärevate pulsilöökide järele.
Tõepoolest, kõige rohkem ärritun ma siis, kui mina teen tööd ja teised niisama istuvad.
“Kas sa magad seina pool või ääre pool?”Vastasin, et üldiselt magan ma keskel.
Esimest korda pärast seda, kui meid äratama tuldi, meenus meile George'i olemasolu. Seal ta lamas — mees, kes oli huvi tundnud, millal ta meid äratama peab — selili, suu pärani lahti ja põlved taeva poole.
Kas see on ka tulevikus nii? Kas tänased väärtused on alati eilsed odavad pisiasjad? Kas meie trafaretsed taimornamendiga taldrikud kaunistavad kunagi 2000. aastal ridadena kõrgema klassi kaminasimsse?
Inimene, viska see koli üle parda! Olgu su elupaat kerge ja sisaldagu ainult seda, mida sa vajad: lihtsat kodu ja lihtsaid rõõme, üht või kaht sõpra, kes tõesti seda nime väärivad, kedagi, keda armastada, ja kedagi, kes sind armastaks, kassi, koera ja üht või kaht piipu, küllalt toitu ja küllalt rõivaid, ja joodavat veidi rohkem kui küllalt, sest janu on ohtlik nähtus.
Ei tea miks, aga mind ajab marru, kui näen teist voodis magamas, sel ajal kui mina üleval olen. Lihtsalt valus on vaadata, kuidas inimene oma elu väärtuslikke tunde — hindamatuid hetki, mis iial tagasi ei pöördu — lihtlabase une peale ära raiskab.