prantsuse lendur ja kirjanik
Suured inimesed ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama.
(“Väike prints”, 1943)
Kui tahetakse teravmeelne olla, siis juhtub, et natuke valetatakse.
Aedniku surm ei vigasta kuidagi puud. Kuid kui sa ohustad puud, siis sureb aednik kahekordselt.
(“Tsitadell”, 1948)
Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist väikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis.
Sest kõige kaugemale jõuab ja suurimat edu saavutab see, kes on kõige rohkem töötanud enese ületamiseks.
Kui sa vaatad öist taevast, siis sellepärast, et mina elan ühel neist, näib sulle, otsekui naerataksid kõik tähed. Sina saad endale tähed, kes oskavad naerda.
Olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu.
