prantsuse lendur ja kirjanik
Sest kõige kaugemale jõuab ja suurimat edu saavutab see, kes on kõige rohkem töötanud enese ületamiseks.
(“Tsitadell”, 1948)
Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru.
(“Väike prints”, 1943)
Olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu.
See, mida ma näen, ei ole muud kui väline kest. Kõige tähtsam on nähtamatu...
Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed.
Kui sa vaatad öist taevast, siis sellepärast, et mina elan ühel neist, näib sulle, otsekui naerataksid kõik tähed. Sina saad endale tähed, kes oskavad naerda.
Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist väikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis.
