Andrus Kivirähk

Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Mulle meeldib jalgpall kui vaatemäng, kui meisterlike proffide pakutav meelelahutus. Sellepärast ei tunne ma mitte mingit huvi ka näiteks Eesti meistrivõistluste vastu, täpselt samuti nagu ma ei käi vaatamas külanäiteringide lavastusi.

Lollus on alandav, mitte tarkus.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Pähe õpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.

(“Rehepapp”, 2000)

Kogu kirik pole muud kui üks suur lasteteater, Disneyland, ainult et selle kristliku Disneylandi Mikid ja Donaldid ei võta kostüüme iialgi seljast ning nõuavad, et neid ei peetaks mitte komödiantideks, vaid pühakuteks ja teadusemeestekski.

(Eesti Päevaleht, 25.veebruar 2004)