Andrus Kivirähk

Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Pähe õpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.

(“Rehepapp”, 2000)

Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Ainus küsitav element Eesti Laulu puhul on peaauhind – sõit Eurovisioni lõppkontserdile. See on umbes sama, kui kuulutada, et Tuglase novellipreemia võitnud novellid trükitakse ära mingis suures rahvusvahelises porno-ajakirjas

Lollus on alandav, mitte tarkus.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)