Andrus Kivirähk

Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, aga mina sülitan sellele ja turnin trossil.

(“Liblikas”, 1999)

Pähe õpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.

(“Rehepapp”, 2000)

Ebaõnn tuleb nagu kibe rohi alla neelata.

(“Pagari piparkook”, 1999)

Ainus küsitav element Eesti Laulu puhul on peaauhind – sõit Eurovisioni lõppkontserdile. See on umbes sama, kui kuulutada, et Tuglase novellipreemia võitnud novellid trükitakse ära mingis suures rahvusvahelises porno-ajakirjas

Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata, need on rohkem nagu sõled või helmed, lihtsalt ilu pärast.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)