Andrus Kivirähk

Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Pähe õpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.

(“Rehepapp”, 2000)

See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi.

(“Rehepapp”, lk8, 2000)

Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Lollus on alandav, mitte tarkus.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Ebaõnn tuleb nagu kibe rohi alla neelata.

(“Pagari piparkook”, 1999)