Maailm
Francis Bacon (1561-1626)
inglise filosoof
Loodust saab valitseda üksnes talle kuuletudes.
Ralph Waldo Emerson (1803-1882)
ameerika kirjanik ja filosoof
Maailm kuulub sellele, kes rõõmsalt rändab kõrgete eesmärkide poole.
Neale Donald Walsch (1943-)
ameerika kirjanik
Maailm eksisteerib just niisugusena, nagu ta on, et teie saaksite neid otsuseid teha. Kui maailm eksisteeriks täiuslikus olekus, oleks teie iseduse loomise eluprotsess piiratud. Sellele tuleks lõpp. Advokaadi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam kohtuskäimisi. Arsti karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam haigusi. Filosoofi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam küsimusi.
(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)
Hermann Hesse (1877-1962)
saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik
On selge, et see nõrk ja arglik olend ei saa elus püsida, eksisteerigu ta ükskõik kui suurel arvul, et tänu nendele omadustele ei saa ta mängida maailmas mingit muud osa kui lamakarja vabalt ringihulkuvate huntide seas.
(“Stepihunt”, 1927)
Tõeliselt pole aga ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos.
Arthur Schopenhauer (1788-1860)
saksa filosoof
Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud.
Rein Maran (1931-)
eesti filmioperaator ja -lavastaja
Aga meie ainukene võimalus siin maailmas üldse püsima jääda on õppida teisi eluvorme väärtustama. Ilma nendeta oleme absoluutselt kaitsetud, abitud ja mõttetud.
(“Ööbikut ei tohi reeta”, 2011)
Sokrates (c. 469 eKr-c. 399 eKr)
vanakreeka filosoof
On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga.
Henrik Visnapuu (1889-1951)
eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik
Meie tõdeme vana soome-ugri vaimse pärandi kaudu maailma ja elu igavest kestust ja muutumist ja uuenemist sünni ja surma läbi. Seda kõige lihtsamat on läänemaailma mõtteteadusel, mille usundlikud juured peituvad dualistlikus maailmatajumises, raske tajuda. Ülbe mikroob — inimene — tahab enesele isiklikku surematust osta ja ära teenida, ja sellest tuleneb kogu maailma häda ja viletsus.
(“Päike ja jõgi : mälestusi noorusmaalt”, 1951)