eesti kirjanik ja teatrilavastaja
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.
Surm oli läbi toa käinud.
(“Sügisball”, 1979)
Pimedas on inimene jõuline, üleliigsed aistingud on välja lülitatud. Päeval segab pisiasjade küllus.
Teinekord on kergem armastada neid, keda sa vähem tunned, kui neid, keda sa liiga hästi tunned.
Kuid oma elukäigust ei tohi iialgi teha liiga suurt numbrit, ükskõik kui halvasti sul ka läheb, sest kõigil läheb enamasti ühtemoodi ja sinu saatus pole kellelegi uudis.
(“Mattias ja Kristiina”, 1974)
