inglise romaanikirjanik
Sageli öeldakse, et hirmus ei ole mitte surm, vaid suremine.
Kui kunstnikule öeldakse, et tema maalitud inimesed näivad hingavat, on see suur kiitus; veel suurem au oleks kuulda, et nad näivad mõtlevat.
(“Joseph Andrews”, 1742)
Olen kaine nagu kohtunik.
(“Don Quixote in England”, 1734)
Thwackum mõistis õigust, jättes halastuse taeva hooleks.
(“Tom Jones”, 1749)
Räägitakse, et pole surm, vaid suremine hirmus.
(“Amelia”, 1751)
