saksa teadlane ja kirjanik
Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem.
Elu iga hetke, langegu see meile osaks hea või kurja saatuse läbi, võimalikult paremaks teha, see on tõeline elukunst ja mõistusega olendi peamine eesõigus.
Inimene olla ei tähenda mitte üksnes teada, mida eelmised põlved meie heaks on teinud, vaid ka sedasama järelpõlvede heaks teha.
Suured mehed teevad oma pikkade kätega tihti vähem kahju kui nende kammerteenrid lühikestega.
Ka suured inimesed eksivad, ja mõned isegi nii tihti, et tekib peaaegu kiusatus neid väikesteks inimesteks pidada.
Mitte vaimu, vaid tuule tugevus tegi temast mehe.
Meie eelkäiad on mõjuvatel põhjustel mõnegi korralduse teinud, ja meie kõrvaldame selle korralduse jällegi mõjuvatel põhjustel.
Kõik ebakindlad valitsused kindlustavad end sel kombel, et nad rahva targemal osal suu lukku panevad või kinni kleebivad.
Tõeliselt andeka inimese surm teeb mind alati kurvaks. Maa peal on niisugustest inimestest palju rohkem kasu kui Taevas.
(“Aforisme”, 1902-1908)
Kõige ohtlikum vale — see on kergelt moonutatud tõde.
Iga hea raamatu kindel tunnus on see, et ta meeldib seda rohkem, mida vanemaks saab inimene.
