eesti zooloog ja loodusfotograaf
Hingetäiuse poole ei ole võimalik rännata turismimarsruute pidi. Need on liiga porile tallatud.
(“Jäälõhkuja”, 1986)
Mees tervikuna võib meheks saada, kujuneda üksnes siis, kui tal on isakogemus. See on vältimatult vajalik mehe kui terviku väljakujunemiseks.
(http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110691)
Sõprusega näikse olevat umbes samamoodi nagu taevariigiga. Võid seda otsida ja oodata, igatseda või ihata, aga sõpra ei kuskil.
Me elame muutuvas maailmas. Ja ma tahtsin täna meenutada endale ja kuulajatele tõsiasja, et kui me muretseme ainult pumba pärast ja ei hoolitse kaevu eest, siis kaob meie kodumetsadest veel midagi peale allika või ojanire.
(www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi, 2005)
Minu tänav on täis koerasitta ja auke, aga ta on minu tänav. Ja ma tunnen omamoodi toredat tunnet ja naudingut kui ma tulen, kott seljas kuskilt kaugelt maalt ja jõuan oma kodutänavale. No olgu see koerasitt ja olgu need augud. Ma astun sealt üle, aga ma olen jälle oma tänaval. Nii et see on see, mida sa omaks võtad.
(“Mister Fred”, 2009)
Ons ilmas vähe inimhingi, kes nõnda, kajakate kombel, pilkases pimeduses ringi peavad hulkuma. Teadmata, kas üldse leidub kuskil tühi saar, kus nendetaolised maabuda tohivad ja lõpuks rahu võivad leida. Surm ei ole ainus suur paratamatus. Mõnikord võib selleks kujuneda ka elu.
Eestlane on nagu puu väljal: vaatad läänest, on niisugune, vaatad idast, naasugune ja nõnda teistestki ilmakaartest.
Meheks ei saa hakata. Mina olen seda meelt, et meheks võib saada kui sul on õnne olnud elus kohata naisi, kes tekitavad sinus soovi saada meheks. See on väga oluline. Aga mehe tervikusse kuulub koos lastega kasvamine.
Me rändame. Me rännakus on ehe rändamise rõõm. Siis i s t u m e mootorpaati ja sõidame kaitseala baasi. Seal i s t u m e bussi ja sõidame Murmanskisse. Murmanskis i s t u m e lennukisse, Tallinna lennujaamas i s t u m e taksosse. Kodus i s t u m e söögilauda. Siis tulevad päevad i s t u m i s t töölaua taga. Nõnda see elulaev liigub. Kui nii, aina istudes, siis võib ta varsti madalikul istuda, mis sest, et tuli on katla all ja korstnast tuleb paksu suitsu. Siis anname vilet ja kutsume abi. Ja sinna see aur läheb, kühvelda sütt katla alla nii palju kui tahad.
Tean olendit, kes talub vangistust veelgi paremini kui amuuri roninastik, võtab toitu vastu väga hästi ja — mis eriti positiivne näitaja — erinevalt roninastikust, kes vangistuses ei anna järglasi, isegi paljuneb, kui talle selleks ainult võimalusi anda. See olend mõtles välja vanglad, aga üks magusamaid sõnu ta suus on “vabadus”.
